[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

kõne all olema; kõnes olema
jutuks, arutusel olema
♦ Mis asjad täna koosolekul kõne all on?
♦ cit Veerand sajandit on lühike aeg ühe rahva ajaloos, olgu siis kõne all tema üldine kujunemislugu või ka rahvuskultuuri käekäik. K. Kääri

käed jäävad lühikeseks
kellegi võimupiirid, mõjusfäär, tegutsemispiirkond jääb napiks
♦ cit Kuidas sa siin ka õigust jalule seada püüad – igalt poolt jäävad käed lühikeseks. H. Väli
♦ Nii suure ettevõtmise jaoks jäävad mu käed lühikeseks.

mage värk
nigel, armetu, igav vms lugu või asi
♦ cit Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. Ei saa sammugi astuda, käi nagu niiti mööda. Mage värk! V. Beekman

maine teekond
maine elu, eluiga
♦ Tema maine teekond on lõppenud, ta suri eile.
♦ Tema maine teekond jäi lühikeseks, ta elas vaid neljakümne aastaseks.
♦ Mehe maine teekond lõppes kaugel kodust.

nagu (kui) niiti mööda; nagu (kui) niidi järgi
väga sirgelt, ühel joonel; täpselt ettenähtud korras, ladusalt, täpselt
♦ cit Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. Ei saa sammugi astuda, käi nagu niiti mööda. Mage värk! V. Beekman
→ nagu (kui) nööri mööda

nagu (kui) taputeivas (teivas)
pikk ja peenike (inimese kohta)
♦ Ise on ta kaunis lühike, aga mees on tal nagu taputeivas.

{oh, oi, sa, sina} armas aeg; {oh, oi, sa, sina} armuline aeg; {oh, oi, sa, sina} heldene aeg
jahmatust, pahameelt, imestust, üllatust vms väljendav hüüatus
♦ Vanaema imestas valju häälega: „Sina armuline aeg, kui lühikesi seelikuid nüüd kantakse!“ Oh sa armas aeg, missugune sa välja näed!
♦ Sa heldene aeg, kust sina nii hilja tuled?

[kellelgi-millelgi] on nägu ja tegu; [kellelgi-millelgi] ei ole nägu ega tegu
keegi või miski on (ei ole) hea väljanägemisega, meeldiv, keegi või miski on (ei ole) kõlblik, korras
♦ cit Kui ma normaaltingimustes oleksin võinud töötada, siis oleks kõigil minu töödel hoopis teine nägu ja tegu... E. Vilde
♦ Sel asjal ei puudu nägu ja tegu.
♦ cit On ikka mehel nägu ja tegu. Ning varandust jalaga segada. F. Tuglas
♦ cit Aga polnud sel tüdrukul õiget tegu ega nägu. Paks ja lühike kui lähkritapp. H. Sergo

pähe lööma
1. purju panema
♦ cit Hannes vihastas enese üle... ning jõi kiiruga klaasi veini. See lõi talle veidi pähe. E. Männik
2. kedagi joovastama või pimestama, reaalsustunnet kaotama
♦ Esimesd edusammud olid talle pähe löönud.
3. kiiresti ära õppima
♦ cit „Sa tuled minu poole ja vaatame, mis me saame veel pähe lüüa selle lühikese ajaga,“ ütles Mänd. P. Viiding

[kellegi] seljas elama
kellegi kulul elades koormaks, tülinaks olema
♦ Sai mõeldud, kelle seljas te elate? Tööl te ju ei käi.
♦ Ta on harjunud teiste seljas elama, aga nüüd tuleb sellele lühike lõpp.
→ kaelas (kaela peal) elama

sääsest elevanti tegema; sääsest härga tegema
tähtsusetut asja tähtsana esitama, liialdama
♦ cit... kohtuprotsessi puhusid suureks need, kel oli vaja sääsest elevanti teha... L. Metsar
♦ cit Nii kantakse ... mõned tühised asjad ... ilma ette, mida omavahel olles pidanud arutama, maalitakse... avalikule arvamisele sääsest elevant. J. Weitzenberg

südame külge kasvama; südamesse kasvama
kellelegi väga lähedaseks, armsaks saama
♦ cit Juba selle lühikese ajaga oli tema töö talle nagu südame külge kasvanud. A.H. Tammsaare
♦ Noorem vend oli vanemale väga südame külge kasvanud.
♦ cit... meie süda ei pidanud varanduse külge kinni kasvama. J.V. Jannsen

tutist kinni võtma; tutist kinni hakkama; tutist kinni sasima
kätega või sõnadega kallale minema, ründama
♦ Ma võtan sul, sindrinahal, tutist kinni, kui sa ei kuula.
♦ cit Seal sasis minu vanem poeg võõra tutist kinni ja raputas mehikese kasukat. Fr.R. Kreutzwald
♦ cit Seal sind peksma ei hakatagi, seal võetakse tutist kinni ja pistetakse... pimedasse kartsa. A. Kimm
→ tutti {kinni} hakkama

uut ja vana tegema; uut ja vana näitama
karistama, nuhtlema, tublisti noomima
♦ cit Või meie (karjanaised) oleme lühikese mõtlemisega...? Vaata, kui tuleme ja teeme sulle uut ja vana. E. Rannet
♦ cit Ta lubas naaberrühmale uut ja vana teha, nii et neil kaob igaveseks isu seeni näpata. J. Rannap

vett silma võtma
nuttu, pisaraid esile kutsuma (harilikult kaastundest)
♦ cit Inimese väikesed nõrkused on nii lapsikud ja kenad, et võivad võtta vee silma. A. Gailit
♦ See lugu võttis kohe vee silma.

üks nõks
veidi, pisut, natuke
♦ Oota üks nõks.
♦ Oled selle jaoks üks nõks lühike.
♦ Õppisime üks nõks ka õmblemist.